väljendusvabadust

Väljendusvabadus on põhiseisus, mis tagab igaühele õiguse otsida, vastu võtta ja levitada infot ning mõtteid sõltumata päritolust või veendumustest. See on demokraatliku arutelu, akadeemilise ja kultuurilise arengu ning meediavabaduse oluline alus.

Eestis on väljendusvabadus kaitstud põhiseaduse ja rahvusvahelise inimõiguste õigusega, mille Eesti on alla kirjutanud, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja Euroopa Liidu õigusruum. Õigus hõlmab kõnet, kirjalikku sõnumit ja digitaalseid kanaleid ning kehtib nii üksikisikutele kui ka meediale ja kunstitegevusele. Piiranguid lubatakse vaid seaduses ettenähtud eesmärkidel ning need peavad olema proportsionaalsed ja õiguste tasakaalustamiseks vajalikud.

Piirangud on õigustatud, kui need kaitsevad avalikku korda, julgeolekut, tervist või moraali ning teiste õiguste või Maine kaitseks. Keelatud võivad olla näiteks vihakõne, isikuandmete väärkasutamine või otsene kahju tekitamine. Kõiki piiranguid tuleb kohaldada proportsionaalselt ja kohtu kontrolli all.

Digitaalne ajastu toob väljakutseid platvormide vastutusele, valeinformatsiooni ja andmekaitse küsimustele. Sisu moderatsioon ning riigi ja õigussüsteemi rollid on pideva arutelu teemad, kuna tuleb tasakaalustada vabadust ja kaitsereegleid.

Rahvusvaheline ja ajalooline kontekst: väljendusvabadus on keskne demokraatlike ühiskondade toimimisel. Eestis ning laiemalt Euroopa Liidus ja Euroopa inimõiguste raamistikus nähakse seda esmast vahendina arvamuste kujundamiseks, teaduslikuks tegevuseks ja avaliku huviga teavitamiseks. Aruteludes püüab sageli leida tasakaalu vabaduse ja teiste õiguste vahel, sealhulgas isikuõiguste ja ohutuse kaitse vahel.