väärkasutamine

Väärkasutamine tähendab asja või teenuse kasutamist viisil, mis ei vasta selle algsele eesmärgile või on vastuolus sotsiaalsete või õiguslike normidega. See võib hõlmata nii füüsiliste esemete kui ka teadmiste, teenuste, tehnoloogia või ressursside ebaõiget, liialdatud või kahjulikku kasutamist. Sõltuvalt kontekstist eristatakse erinevaid vorme, sealhulgas meditsiinilist väärkasutust, aine- või sõltuvuslikku väärkasutust, töö- ja ressursside väärkasutust ning teabe või privaatsuse väärkasutust.

Meditsiinilises kontekstis viitab väärkasutamine ravimite ebaõiglasele või kontrollimatu kasutamisele, annuste eiramisele ja retseptide kõrval kasutamisele. Aine- või sõltuvuslik väärkasutamine hõlmab alkoholim või uimastite liialdatud või ebaseaduslikku tarvitamist ning sellele often võivad kaasneda terviseohtud ja sotsiaalsed kahjud. Töökontekstis võib väärkasutamine tähendada ressursside ebaefektiivset või kahjulikku kasutamist, näiteks töövahendite ebaõiget kasutamist või ohutuse reeglite rikkumist. Teabe ja privaatsuse väärkasutamine hõlmab isikuandmete lubamatut kasutamist, valediret või manipuleerimist ning turvalisuse rikkumist.

Tagajärjed on terviseriskid, sõltuvus, finants- ja õigussobivus ning usalduse vähenemine organisatsioonides ja ühiskonnas. Ennetamine hõlmab selgeid kasutusjuhiseid, koolitust, järelevalvet, piiranguid ligipääsule ning tuge ja nõustamist neile, keda väärkasutamine on mõjutanud.