valeinformatsiooni

Valeinformatsioon on teave, mis on eksitav või ebaõige ning levib erinevates meediakeskkondades. See võib koosneda valedest faktidest, moonutatud kontekstist või eksitavatest visuaalsetest materjalidest ning püüab sageli kujutada end usutavana. Valeninformatsiooni eristamine nõuab tähelepanu teabele, kontekstile ja päritolule, sest see võib esineda nii üksikutes postitustes kui kogu uudistevoos.

Valeninformatsiooni mõistet kasutatakse sageli kahe sarnase termini vahel: valeninformatsioon ning desinformatsioon. Valeninformatsioon levib teadmatusest või hoolimatuse tõttu; desinformatsioon ehk disinformatsioon on see, mille eesmärk on teadlikult levitada valeinformatsiooni kahju või manipuleerimise jaoks.

Levikut soodustavad peamiselt veeb ja sotsiaalmeedia, kuid valeinfo võib levida ka traditsiooniliste väljaannete ja kuulujuttude kaudu. Algoritmid, mis kiirendavad sensatsioonilise sisu levikut, ning kognitiivsed mehhanismid, nagu kinnituskallak, suurendavad valeinfo nähtavust ja kinnistumist.

Valeninformatsioon võib mõjutada avalikku arutelu, rahvatervist, poliitilisi protsesse ning üldist usaldust meediakanalite vastu. Selle vastu võetakse meetmeid, mis keskenduvad usaldusväärsuse suurendamisele: faktikontroll, allikate kontrollimine, sisu märgistamine ja kasutajate kriitilise mõtlemise arendamine. Samuti hõlmavad jõupingutused platvormide poliitikate ja tehniliste lahenduste tugevdamist, sealhulgas teavitussaite, jagamispiiranguid ja autoritele viitamise täpsustamist.