türeoidihaigused

Türeoidihaigused viitavad mitmesugustele seisunditele, mis mõjutavad kilpnäärme, väikese näärme, mis asub kaela esiosas. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad paljusid keha funktsioone, sealhulgas ainevahetust, südame löögisagedust ja kehatemperatuuri. Kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, on tegemist hüpotüreoidismiga. Vastupidi, kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, on tegemist hüpertüreoidismiga.

Hüpotüreoidismi sümptomiteks võivad olla väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, kuiv nahk ja aeglane südame löögisagedus. Hüpertüreoidismi sümptomid on sageli vastupidised ja hõlmavad kaalulangust, südamepekslemist, ärevust, kuumatunnet ja suurenenud higistamist. Mõlemad seisundid võivad põhjustada kaela piirkonnas suurenenud kilpnääret ehk struumat.

Türeoidihaiguste põhjused on erinevad. Hüpotüreoidismi kõige sagedasem põhjus on Hashimoto türeoidiit, autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem ründab kilpnääret. Hüpertüreoidismi kõige sagedasem põhjus on Gravesi tõbi, samuti autoimmuunne haigus. Muud põhjused võivad hõlmata joodipuudust, kilpnäärme põletikku, teatud ravimeid ja harvemini kilpnäärmevähki.

Diagnoosimine toimub tavaliselt vereanalüüside abil, et mõõta kilpnäärmehormoonide ja kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset. Ravi sõltub haiguse tüübist ja raskusastmest. Hüpotüreoidismi ravitakse tavaliselt kilpnäärmehormooni asendusraviga. Hüpertüreoidismi võib ravida ravimite, radioaktiivse joodravi või kirurgilise sekkumisega. Varajane diagnoosimine ja ravi on olulised, et vältida tüsistusi ja säilitada hea tervise.