kilpnäärmevähki

Kilpnäärmevähk on kilpnäärme rakkude pahaloomuline kasvaja. Enamikul juhtudel on kilpnäärmevähk aeglaselt kasvav ja seda on võimalik edukalt ravida, kuid mõned haruldased tüübid võivad olla agressiivsemad. Sümptomid võivad hõlmata kaela piirkonnas esinevat sõlme või paistetust, kähe häält, neelamisraskusi või hingamisraskusi. Sageli avastatakse kilpnäärmevähk aga juhuslikult muude uuringute käigus.

Riskifaktorite hulka kuuluvad perekondlik eelsoodumus kilpnäärmevähile, varasem kiiritusravi pea või kaela piirkonnas ning teatud geneetilised sündroomid. Diagnostika põhineb tavaliselt kaela ultraheliuuringul, millele järgneb vajadusel biopsia. Veres uuritakse kilpnäärmehormoonide taset ja antikehi.

Ravi sõltub vähi tüübist, suurusest ja staadiumist. Levinumad ravimeetodid on kirurgiline eemaldamine (tihti kogu kilpnäärme eemaldamine), radiojoodravi ja kiiritusravi. Jälgimine pärast ravi on oluline, et tuvastada võimalikku haiguse tagasilangust. Kilpnäärmevähist paranemise prognoos on üldiselt hea, eriti varajases staadiumis avastatud ja hästi diferentseerunud tüüpide puhul.