kilpnäärmevähile

Kilpnäärmevähk on kilpnäärme rakkude pahaloomuline kasvaja. Enamik kilpnäärmevähkidest on aeglaselt kasvavad ja hästi ravitavad, eriti kui need avastatakse varakult. Siiski on olemas ka harvemaid ja agressiivsemaid kilpnäärmevähi tüüpe. Riskitegurite hulka kuuluvad kokkupuude kiirgusega, eriti lapsepõlves, ja perekondlik eelsoodumus.

Sümptomid võivad hõlmata kilpnäärme piirkonnas või kaelal tekkivat sõlme või paistetust, kähe häält, neelamisraskusi või hingamisraskusi. Mõnel juhul ei pruugi sümptomeid esialgu olla. Diagnoos tehakse tavaliselt füüsilise läbivaatuse, ultraheliuuringu, vereanalüüside ja sihi biopsia abil.

Kilpnäärmevähi ravi sõltub vähi tüübist, staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Tavaliselt hõlmab ravi kirurgilist eemaldamist, sageli koos radioaktiivse joodravi ja kilpnäärme hormoonravi kasutamisega. Harvematel juhtudel võib olla vajalik kiiritusravi või keemiaravi. Enamik patsiente taastub hästi ja elab pika elu. Regulaarsed järelkontrollid on olulised vähi võimaliku taastumise jälgimiseks.