tööandjal

Tööandja on isik või juriidiline isik, kes palkab töötajaid töö tegemiseks ja maksab nende eest tasu. Tööandja korraldab tööd, määrab ülesanded ning tagab töö tegemiseks vajalikud ressursid ja tingimused. Tööandja ja töötaja vahel tekib töösuhe, mis tavaliselt on reguleeritud töölepingu alusel ja kus on kirjeldatud töö iseloom, tööaeg, palk ja muud tingimused.

Eestis on töösuhted reguleeritud töölepingu seadusega ja muude tööõiguse õigusaktidega, sh töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Tööandja põhikohustused on töötaja jaoks töölepingu sõlmimine või muu töötingimuste kokkuleppimine, palga õigeaegne maksmine, töökeskkonna vastavus seadustele, andmete ja töötingimuste teavitamine, tööajaarvestus ning maksude ja sotsiaalkindlustuse maksmine, samuti võrdse kohtlemise tagamine. Lisaks võib tööandja korraldada koolitusi, varustamist ja puhke- ning tööaega seosevaid garantiisid vastavalt seadusele.

Samuti on tööandjal õigus korraldada tööd, anda juhiseid, hinnata töötajate tööd ja otsustada töösuhte muutmise või lõpetamise üle, järgides seadust. Töötajal on omakorda õigus õiglasemale palkale, puhkusele ja teistele tööõigusega ettenähtud õigustele; kollektiivlepingud võivad tingimusi lisaks muuta. Töösuhete vaidlused lahendatakse tavaliselt läbirääkimiste, vahendamise või vajadusel töövaidluskomisjonide ning kohtute teel.

Roll majanduses ja ühiskonnas: töösuhete kaudu on tööandjad olulised töökohtade loomisel, toodete ja teenuste pakkumisel ning innovatsiooni edendamisel. Nad kannavad riske töökorralduse ja tööohutuse nõuete täitmisel ning peavad järgima seadusi; rikkumiste korral võivad järgneda sanktsioonid, nõuded kahjude hüvitamiseks või mainekahjustus.