triploidsed

Triploidsed viitab organimsidele või rakkudele, kelle genoom koosneb kolmest kromosoomide komplektist (3n). See on vastand tavalisemile diploidsusele (2n) ja on levinud nii taime- kui loomariigis. Triploidsed isendid näitavad sageli meiosi ebaõnnestumist ja neil on spetsiifilised füsioloogilised ning morfoloogilised omadused, mis eristavad neid teistest ploiditsüklitest.

Tekkeviisid on mitmekesised. Enamlevinud on viljastamine, kus munarakk (n) viljastub mittevähendatud (2n) gametiga või kus viljastub kahe spermi poolt sama munaraku; nimetatakse dispermiks. Teine võimalus on kahe erineva liigiga ristik, mille tulemuseks on kolmanda komplekti lisandumine. Triploidsust saab luua ka kunstlikult läbi tsütogeneetilise polüploidi või muude laboritingimuste teel.

Bioloogilised omadused: triploidsed on sageli sigimisvõimetud, kuna kolme homologi ei ole kerge paaritama panna meiosi ajal. Selle tulemusena on neil tavaliselt vähe või üldse mitte seemneid ning nad võivad olla seedli või suuremahulisusega, sõltuvalt liigist ja suhtest kromosoomide vahelisest geneetilisest koostisest. Tõhusalt kasutatakse neid omadusi seedless (seemnedeta) viljade tootmiseks.

Rakendus ja näited: taimekasvatuses on triploidsed taimed populaarsed seedless sortide jaoks, näiteks seedless arbuus (watermelon), banaanid ja tsitruselised. Loobumise tõttu on neid kasutatud ka akvakultuuris mõnel juhul, kus põletiku või kontrolli eesmärgiga taheti vältida järglaste paljunemist.

Tuvastamine ja aretus: ploidia määramiseks kasutatakse tsütometrikat, kromosoomide loendamist ja DNA koguse hindamist. Taime- ja loomadel on triploidsus tihti valitud omadus, mis sobib tegemiseks ja levitamiseks vegetatiivse paljundamise teel.