paljundamise

Paljundamine on mõiste, mida kasutatakse erinevates valdkondades protsessi kirjeldamiseks, mille käigus luuakse üks või mitu identset koopia esialgsest üksusest. Eesti keeles viitab paljundamise mõiste peamiselt eluslooduse paljundamisele, kuid seda kasutatakse ka geneetikas, biotöötluses ning informatsiooni ja materjalide kopeerimises.

Bioloogias tähendab paljundamine elusorganismide, rakkude või geneetilise materjali korrutamist või kopeerimist. Üksikisendite paljundamine võib toimuda mitmel viisil. Ainult paljundamisel ehk aplanetaarne või asexual paljundamine hõlmab näiteks rakkude jagunemist (mitoos), identsuse säilimisega kloonimist ja taimede vegetatiivset paljundamist. Seksuaalne paljundamine hõlmab geneetilist rekombinatsiooni ja järglase geneetilist varieeruvust. Taimed paljunevad hooldusvõtetega nagu võrte või jagunemise abil, samuti nakkaliste moodustena nagu kihnid või võrsetükkide kasutamine (paljundamine lõigete kaudu) ning mikropopulatsioon ja kudeteraapia viisil.

Tehnoloogias ja informatsioonivaldkonnas kasutatakse paljundamist kopeerimise ja dubleerimise tähenduses. See hõlmab andmete või dokumentide dubleerimist, mitmekordseid koopiate loomist ning biotehnoloogias rakkude või DNA järjestuse kopeerimist. Paljundamist käsitletakse tihti koos säilimise, kvaliteedi kontrolli ja eetiliste aspektidega, kuna kopeerimine võib mõjutada identiteeti, genotüüpi või autoriõigusi.

Kokkuvõttes on paljundamine üldiline ja rakenduslik mõiste erinevates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, keskendudes koopia loomisele ning identiteedi või omaduste säilitamisele.