genotüüpi

Genotüüp viitab organismi geneetilisele koostisele, mis koosneb tema DNA-st. See on kogum kõigist geenidest, mida organism sisaldab, samuti mitte-kodeerivatest DNA piirkondadest. Genotüüpi uuritakse tihti konkreetsete geenide või geenide kogumite suhtes, et mõista nende mõju organismi omadustele või haigusriskile. See erineb fenotüübist, mis kirjeldab organismi füüsilisi ja vaadeldavaid omadusi, mida mõjutavad nii genotüüp kui ka keskkonnategurid.

Geenid on DNA fragmendid, mis sisaldavad juhiseid valkude tootmiseks. Need valgud täidavad mitmesuguseid funktsioone organismis ja määravad suuresti organismi omadused. Igal geenil võib esineda erinevaid vorme, mida nimetatakse alleelideks. Organism pärib kaks alleeli iga geeni kohta, ühe kumeralt vanemalt. Nende alleelide kombinatsioon moodustab konkreetse geeni genotüübi. Näiteks võib silmade värvi määrav geen esineda tumedate silmade alleeli ja heledate silmade alleelina. Genotüüp võiks olla kummagi alleeli homosügootne (kaks sama alleeli) või heterosügootne (kaks erinevat alleeli).

Genotüübi kindlaksmääramine on oluline geneetika, meditsiini ja bioloogia valdkondades. Geneetilised testid võimaldavad tuvastada organismi genotüüpi, aidates diagnoosida haigusi, hinnata ravimite vastuseid ja mõista evolutsioonilisi suhteid. Näiteks saab kindlate geenimutatsioonide genotüübi analüüsi abil tuvastada pärilikud haigused, nagu tsüstiline fibroos või Huntingtoni tõbi. Samuti on genotüübi tundmine oluline ka taime- ja loomakasvatuses, võimaldades aretada soovitud omadustega isendeid.