kloonimist

Kloonimist ehk kloonimist on elusolendite, rakkude või nende geneetilise materjali koopiate loomine, mille geneetiline kood on identne originaaliga. Kloonimine jaguneb peamiselt kahe vormi vahel: molekulaarkloonimine, mis tegeleb geneetilise materjali kopeerimise ja koopia loomisega DNA tasandil, ning reproduktiivne kloonimine, mille eesmärk on luua uus geneetiliselt identne isend.

Molekulaarkloonimine viitab geneetilise materjali kopeerimisele ja koopia loomisele DNA tasandil. See hõlmab DNA fragmendide lisamist vektoritesse ja nende paljundamist sobivates peremeesorganismides ning on oluline tööriist geeni funktsiooni uurimisel, ravimite väljatöötamisel ja biotehnoloogias.

Reproduktiivne kloonimine kasutab sageli somaatilise raku tuuma ülekandmise (SCNT). Selle tulemusena võib tekkida geneetiliselt identne isend; esimeseks märkimisväärseks näideteks oli 1996. aastal kloonitud lammas Dolly. Alates sellest on kloonimise tehnoloogiad arenenud, kuid nende kasutamine teatud kontekstides on järelevalve ja eetiliste arutelude teema.

Kloonimise rakendused hõlmavad meditsiini, põllumajandust ja bioloogilist uurimist. Meditsiinis käsitletakse peamiselt terapeutilist kloonimist kui viisi rakkude või koe tasandi uurimiseks ja võimalike rakkude- või koeparanduste jaoks; reproduktiivset kloonimist peetakse paljudes riikides piiratud või keelatud inimeste jaoks ning üldine reguleeritus varieerub riigiti. Kloonimine tõstatab samuti küsimusi identiteedist, geneetilisest mitmekesisusest, loomade heaolust ja ökoloogilisest riskist.