toorainekasutuse

Toorainekasutus viitab sellele, kuidas majandus kasutab toorainet kogu elutsüklis: nende hankimist, töötlemist, tootmises kasutamist ning lõppfaasis taaskasutust või jäätmete teket. See hõlmab biomaterjale, fossiilseid ressursse, metalle ja mineraale ning nende koguste ja kvaliteedi ning asenduvuse hindamist.

Toorainekasutuse mõju hindamisel pööratakse tähelepanu nii ressursivoogudele kui ka keskkonnamõjudele, sealhulgas energiatarbimisele ja emissioonidele. Efektiivne kasutus tähendab materjalide maksimaalset väärtust ning raiskamise, energiatarbimise ja kahjulike mõjude vähendamist. Ringmajanduse põhimõtted edendavad taaskasutust, uuesti kasutamist ja materjalide ringlust.

Mõõtmiseks kasutatakse analüüsimeetodeid nagu materjalivooanalüüs (MFA) ja materjalijalajälg. Need näitajad aitavad hinnata, kui palju ressursse majandus kasutab ning kuidas tarbimine ja tootmine mõjutavad keskkonda ja varusid.

Poliitika ja praktika: Euroopa Liit ning Eesti rakendavad ringmajanduse ja toorainekasutuse suurendamise meetmeid, sealhulgas eko-disaini, taaskasutuse mahu suurendamist, jäätmete vähendamist ning tarbijate ja ettevõtete vastutuse suurendamist. Avalik hankimine suunab ettevõtteid ringmajanduse poole.

Väljakutsed ja suunad: ressursipuudus, keerukad materjalid ja koostisosad, import- ja eksportikonjunktuur ning investeerimisbarjäärid taaskasutuse arendamisel. Vajadus parema andmete kogumise ja jälgitavuse järele ning uute tehnoloogiate ja innovatsioonide kasutuselevõtt on olulised arengusuunad.