toitumishäirete

Toitumishäired on vaimse tervise häired, mis hõlmavad püsivaid muutusi toitumises, kehakaalu ja keha kuvandi mõttes ning tihti kaasnevad emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid. Need seisundid võivad põhjustada tõsiseid füüsilisi tüsistusi ning vajavad sageli multidistsiplinaarset ravi.

Peamised vormid hõlmavad anoreksia nervosa, bulimia nervosa ja ületoituvuse häire (binge eating disorder). Lisaks eristatakse toitumise vältimise ja piirava häire (ARFID) ning muid määratlemata toitumishäireid. Esinemise põhjused on keerulised ning võivad hõlmata bioloogilisi eelsoodumusi, psühholoogilisi tegureid ja sotsiaalseid/kultuurilisi mõjusid.

Riskitegurid on mitmekesised: geneetiline eelsoodumus, ajusüsteemide regulatsioon ning närvisüsteemi toimimine, varasemad traumad ja depressioon või ärevushäired, kehakujuga seotud surve ning peretuuringud ja sotsiaalne suhtumine kehakaalu. Puudulik või liialt kontrolliv toitumine võib süvendada sümptomeid ja raskendada taastumist.

Sümptomid ja tagajärjed hõlmavad muutusi toitumises ja kehaga seotud mõtlemises, sageli ärevust kehakaalu või söömisviiside ümber ning kompenseerivaid käitumisi. Püsivad haigusnähud võivad põhjustada südame-, seedetrakti- ja luustikku puudutavaid probleeme ning mõjutada menstruaaltsüklit, energiataset ja üldist elukvaliteeti.

Diagnoos tehakse tavaliselt tervise- või vaimse tervise spetsialisti poolt, ühendades kliinilise intervjuu, kehakaalu hindamise ja meditsiinilise läbivaatuse. Ravi on sageli multidistsiplinaarne, sisaldades psühhoteraapiat (nt kognitiivne käitumuslik teraapia), toitumisnõustamist ning vajadusel farmakoloogilist ravi ja pereteraapiasse kaasamist. Varajane sekkumine parandab prognoosi ning ravi on jätkuv ja isikupärastatud.