haigusnähud

Haigusnähud on haigusega seotud sümptomid ja tunnused, mida inimene kogeb või mida arst võib objektiivselt märgata. Kuna haigused ilmnevad erineval viisil, jagunevad haigusnähud üldnähud ja kohalised nähud. Üldnähud hõlmavad sageli mittespetsiifilisi ilminguid, nagu palavik, väsimus, kaalulangus, öine higistamine ja halb enesetunne. Kohalised nähud tekivad kindlas kehaosases või süsteemis, näiteks köha ja hingamisteede nähud, kõhuvalu, peavalud, lööve või turse. Lisaks võivad haigusnähud olla ägedad või kroonilised ning neil võib olla järjepidev või vahelduv kulg.

Haigusnähud kogutakse anamneesi kaudu ning kombineeritakse füüsilise läbivaatuse ja täiendavate uuringutega. Arst võib hinnata nähtude aega algusest, nende kulgu ja seoseid teiste sümptomitega, mis aitab arendada diferentsiaaldiagnoose. Sümptomide täpne kirjeldus – kestus, tugevus, lokaliseerimine ja seosed tegevustega – on diagnostilise protsessi jaoks oluline. Mõnikord on haigusnähud märgid, mida võib märgata ainult laboratoorsete testide või kuvamistehnikate abil.

Veelgi olulisem on eristada tõsiseid, elule ohtlikke sümptomeid (nt äkki tekkiv tugev rindkerevalu, raske hingamine, segasus, verejooks või dehüdratsioon), mis vajavad viivitamatut meditsiini. Haigusnähud on patsiendi esmane teave haigestumise olemuse kohta ning neid kasutatakse koos objektivsete leidude ja testidega diagnoosi suunamiseks.