temperatuurimuutused

Temperatuurimuutused tähistavad aja jooksul toimunud temperatuuri kõikumisi õhus, vees ja materjalides. Need võivad olla lühi- või pikaajalised ning tulenevad looduslikest protsessidest või inimtegevusest. Temperatuur mõõdetakse kraadi Celsiuses (°C) või kelvini (K); absoluutne null on −273,15 °C.

Diurnalne ehk päevane tsükkel tekib päikese kiirguse ja ööpäevase soojusvahetuse tõttu. Aastaaegade variatsioon tuleneb Maa pöörlemisest ja telje kaldukusest. Pikaajaline trend kirjeldab üldist soojenemist või jahenemist, mis võib kesta aastakümneid või sajandeid.

Mõõtmine ja andmed: Temperatuur registreeritakse termomeetrite ja andurite abil. Andmed koondatakse meteoroloogiliste teenistuste poolt ning esitatakse kui päevane, kuu- või aastane keskmine temperatuur. Ühikuteks kasutatakse °C või K.

Põhjused: looduslik variatiivsus (päikese kiirgus, vulkaaniline aktiivsus, El Niño ja La Niña) ning inimtegevus (kasvuhoonegaaside kogunemine, maastiku muutused), mis mõjutavad soojusbilansi.

Mõjud: temperatuurimuutused võivad mõjutada ökosüsteeme, põllumajandust, veevarusid ja energiaturge, suurendada äärmuslike sündmuste esinemissagedust ning mõjutada tervist ja infrastruktuuri.

Kasutus: andmed ja mudelid toidavad kliimamudeleid, mis hindavad tulevaste muutuste ulatust ja mõju ning annavad teavet kohanamis- ja leevendusmeetmete jaoks.