teaduskoostööd

Teaduskoostöö ehk teaduslik koostöö on pikaajaline tegevus, mille raames üksikisikud, uurimisrühmad, institutsioonid ja organisatsioonid jagavad teadmisi, ressursse ja infrastruktuuri, et kavandada ja läbiviia ühiseid uurimisprojekte ning arendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. See hõlmab nii rahvusvahelist kui ka riiklikku koostööd, ning võib hõlmata ühisprojekte, mobiilsust, andmete ja infrastruktuuri jagamist ning poliitikadialoogi.

Vormid ja mehhanismid on mitmekesised. Ühisprojektid ja konsortsiumid ühendavad erinevaid osalejaid ühiste eesmärkide nimel, sageli rahastatavate suuremate projektide kaudu. Uuringujuhtimine, vahelises vahetuses viibivad teadlased, doktorantide ja noorteadlaste mobiilsus, ning jagatud andmebaasid ja taristud on tavalised koostöövahendid. Rahastamine ja õiguslik raamistik hõlmavad konkursipõhiseid toetusvahendeid ning teadus- ja intellektuaalomandi lepinguid. Lisaks on oluline avatud teaduse printsiipide järgimine ning standardite ja andmete turvalisuse tagamine.

Eesmärgid hõlmavad uute teadmiste loomist, innovatsioonide arendamist, majanduse konkurentsivõime suurendamist ja ühiskondlike probleemide lahendamist. Teaduskoostöö aitab parandada teadlaste kvalifikatsiooni, suurendada mõju uuringute levikule ning optimeerida ressursikasutust läbi jagatud taristute ja andmete.

Väljakutsed ja tegurid edukaks toimimiseks hõlmavad erinevaid õigussüsteeme ja rahastusperioode, kultuurilisi ning keelelisi erinevusi, administratiivset koormust ning andmete ja intellektuaalomandi korraldust. Eduka koostöö jaoks on oluline selge eesmärk, usaldus, hästi toimiv juhtimine, mõlema poole huvide tasakaalustamine ning piisav rahastamine.

Eesti kontekstis on teaduskoostöö oluline osa teadus- ja innovatsioonipoliitikast. Eesti ülikoolid ja teadusasutused osalevad rahvusvahelinees ja Euroopa konsortsiumides ning riiklikud mehhanismid ja programmid toidavad rahvusvahelist koostööd ning teadmiste vahetust.