taastusperioodil

Taastusperiood on treeningu või vigastuse järgne taastumise aeg, mille käigus organism püüab taastada energiavarud, kõrvaldada metaboolsed jääkained ja taastada närvisüsteemi funktsioonid. Taastusperiood hõlmab nii kohe treeningu osade vahel järgnevat resti kui ka pikemaid perioode, mil treening tuleb ajutiselt kõrvale jätta, et soodustada üldist taastumist.

Taastusperioodide tüübid on aktiivne taastumine ja passiivne taastumine. Aktiivne taastumine tähendab madala intensiivsusega tegevust, näiteks kerge kõnd või pedaalimine ning venitused; passiivne taastumine on puhkus ilma aktiivse koormuseta. Intervaltreeningutes on taastusperioodid olulised, kuna need võimaldavad organismil osaliselt taastada energiavarud enne järgmisi kõrge-intensiivse tööperioodeid.

Taastusperioodi pikkus sõltub eesmärkidest, vanusest, treeningkoormusest ja treeningu kestusest. Näidised: tugeva jõudluse ja võimekuse eesmärkide puhul võib taastusperiood olla 2–5 minutit; hüpertroofia eesmärkide puhul 30–90 sekundit; vastupidavustreeningu puhul 10–60 sekundit. Üldiselt arvestatakse treeningute vahel vähemalt 24–48 tunni taastumisaega; raskemate ja suurema koormuse korral võib taastumisaeg pikeneda kuni 72 tunnini.

Füsioloogia: taastusperiood võimaldab fosfokreatiin ja ATP taastumist, laktaadi eemaldamist ning glükogeenivarude uuendamist. Taastumine soodustab ka lihasstruktuuride parandamist ja närvisüsteemi kohanemist, mis omakorda mõjutab edasist jõudlust ja vigastuste ennetamist.

Praktilised näpunäited: planeeri taastumine treeningukava osana; jälgi une kvaliteeti, toitumist ja vedeliku tarbimist; kuula keha ning kasuta enesetundem põhinevat koormuse hindamist; kui ilmnevad ületreenimise tunnused, vähenda koormust või pikenda taastumisperioodi.