Füsioloogia

Füsioloogia on elusorganismide toimimise teadus. See uurib, kuidas organismid, organid ja rakud toimivad, kuidas nad muundavad energiat ning kuidas erinevad süsteemid koos funktsioneerivad. Füsioloogia tegeleb protsessidega nii tervetel kui haigetel ning eristub anatoomiast, mis keskendub struktuurile ja vormile.

Peamised alasuundumised on rakufüsioloogia ja süsteemfüsioloogia. Rakufüsioloogia uurib rakumolekulaarseid mehhanisme ja rakumembraanide tööd. Süsteemfüsioloogia tegeleb suuremate tasanditega, sealhulgas neurofüsioloogia, kardiovaskulaarne füsioloogia, hingamisteede, seedetrakti, neerude ja endokriinsüsteemi füsioloogia ning ainevahetusprotsessid. Võrdlev füsioloogia käsitleb erinevate liikide eripärasid, treeningfüsioloogia keskendub liikumise ja koormuse regulatsioonidele.

Metoodika ja rakendused: füsioloogia kasutab laboratoorseid ja kliinilisi meetodeid, in vivo ja in vitro uuringuid ning matemaatilist modelleerimist. Selle teadmisi rakendatakse meditsiinis, haiguste diagnoosimises ja ravis, taastusravis ning toitumise ja spordi valdkonnas.

Ajalugu: Füsioloogia juured ulatuvad vanades kultuuridesse; varased mõjud pärinevad Hippokratesest ja Galenost. Kaasaegse füsioloogia kujunemisele panid omal moel aluse Claude Bernard ning tema homeostaasi kontseptsioon; 20. sajandil kirjeldas homeostaasi mehhanisme Walter Cannon.