hüpertroofia

Hüpertroofia on koe suuruse suurenemine rakkude suuruse kasvuga, mitte rakkude arvu suurenemisega. See mehhanism võib esineda mitmes elundis ning võib olla nii füsioloogiline kui patoloogiline. Hüpertroofia erineb hüperplaatiast, kus suurus suureneb rakkude arvu kaudu.

Füsioloogiline hüpertroofia tekib tavaliselt koormuse, hormonaalse märkimise või arenguliste muutuste tõttu ning on sageli pöörduv. Näideteks on skeletilihaste koormusele vastav hüpertroofia treeningul ning südame füsioloogiline hüpertroofia sportlaste puhul, mis võib parandada perfusiooni ja ülekantavate töövõimet.

Patoloogiline hüpertroofia tekib kroonilise stressi või haiguste tagajärjel, näiteks kroonilise hüpertensiooni või südamelihase haiguste korral. Selline hüpertroofia võib olla düsfunktsionaalne ning kaasneda fibrose ja südame funktsiooni halvenemisega, mis suurendab riskide ja prognoosi halvenemise võimalust.

Mekanismid hõlmavad peamiselt rakkude suuruse kasvu proteiinsünteesi suurenemise ja rakustruktuuride remodeliseerimise kaudu. Signaalseadmed hõlmavad IGF-1, Akt/mTORC1 ja mehhaanilisi signaale, mis vastuvõtlikult aktiveeruvad raku- ja elundite tasandil. Erinevates kudedes võib hüpertroofia väljenduda erinevalt, kuid üldine tunne on rakulise koosluse ja funktsioonide ümberkorraldamine.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja kujutisel, sealhulgas echokardiograafia või MRI abil elundi suuruse ja struktuuri hindamisel. Ravi sõltub hüpertroofia põhjusest: füsioloogilise vormi puhul tavaliselt piisab koormuse reguleerimisest ja elustiili muutustest; patoloogilise vormi puhul keskendutakse haiguse ravile, progresseerumise tõkestamisele ja sümptomite kontrollile.