taastumiskäitumine

Taastumiskäitumine viitab organismide võimele taastuda stressi, trauma või kahju olukorrast. See on oluline ellujäämise ja heaolu aspekt paljudes elusüsteemides, alates üksikutest rakkudest kuni tervete populatsioonideni. Bioloogias hõlmab see protsesse, mille kaudu organismid parandavad kahjustatud kudesid, taastavad füsioloogilist tasakaalu ja kohanevad uute tingimustega. Psühholoogias kirjeldab taastumiskäitumine indiviidi võimet tulla toime emotsionaalse ja psühholoogilise stressiga ning naasta normaalse funktsioneerimise juurde või saavutada kõrgem heaolu tase pärast raskeid kogemusi. Sotsioloogias võib taastumiskäitumine viidata kogukondade või ühiskondade võimele taastuda looduskatastroofidest, majanduslikest kriisidest või muudest kollektiivsetest häiretest. Taastumiskäitumise mehhanismid on mitmekesised ja sõltuvad kontekstist, hõlmates nii füsioloogilisi reaktsioone, õppimisprotsesse kui ka sotsiaalset tuge. Tugev taastumiskäitumine on sageli seotud paindlikkuse, kohanemisvõime ja vastupanuvõimega.