elusüsteemides

Elusüsteemid ehk ökoloogilised süsteemid on elusolendite ja nende keskkonna koosmõjus moodustatud tervik. Need hõlmavad tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid ning nende vahelisi suhteid, samuti abiotsust keskkonnateguritest nagu kliima, vesi, muld ja toitained. Elusüsteemide põhiosas on liigiline mitmekesisus, energiavoog ja aineringlus.

Energia siseneb süsteemi peamiselt päikesest. Fotosünteesi kaudu toodetud orgaanilised ühendid annavad toitaineid tootjatele ja seejärel tarbijatele; energiavoo kaudu liigutakse toiduahelas ja lõpuks kaotub energia soojusena. Aine tsüklid, näiteks süsinik ning lämmastik, tsüklituvad taimedest loomadesse, mikroorganismidesse ja keskkonda, võimaldades toitainete taaskasutamist.

Elusüsteemi struktuuri määrab liigiline koosseis ja funktsionaalne jaotumine: tootjad toodavad orgaanilisi ühendeid; tarbijad neelavad neid või teisi organisme; lagundajad ja detriit muundavad surnukeha ja ühendid lihtsamateks ühenditeks. Suhtevõrgud, toitumisvõrgud ja sümbioos tagavad energiavoogu ning ainevahetuse jätkusuutlikkuse.

Elusüsteemid pakuvad mitmesuguseid teenuseid: toidud ja joogivesi, kliimaregulatsioon, mullastiku ja veekvaliteedi kaitse ning kultuurilised ja esteetilised väärtused. Mitmekesisus ja ühendused suurendavad süsteemi stabiilsust ja vastupanuvõimet.

Inimese tegevus—mõõdukas või suurenenud kasutus, reostus, kliimamuutused ja invasiivsed liigid—võivad elusüsteeme destabiliseerida. Kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine püüavad säilitada elusüsteemide toimivust ja teenuseid.