Elusüsteemide

Elusüsteemide mõiste viitab eluomadustega süsteemidele, mis hõlmavad nii üksikrakulisi kui ka mitmerakulisi organisme ning suuremaid ökoloogilisi tasandeid. Elusüsteemid iseloomustab võime säilitada struktuurset korra, metaboliseerida energiat, kasvada, paljuneda, reageerida keskkonnatingimustele ning kohaneda muutuvate tingimustega.

Need süsteemid on avatud ja dünaamilised: nad vahetavad energia ja aineid keskkonnaga ning kasutavad keerukaid tagasisidemehhanisme, mis võivad viia eneseorganisatsiooni ja emergentsuseni. Olulised protsessid on ainevahetus (katabolism ja anabolism), homöostaas, areng ja paljunemine ning geneetilise informatsiooni ülekandmine.

Elusüsteemide hierarhia hõlmab tasandeid molekulidest koosnevast rakuni ning ulatub populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemideni ning lõpuks biosfäärini. Hieraaria võimaldab mõista, kuidas lihtsatest omadustest tekivad keerukamad funktsioonid ja kuidas süsteemid vastavad muutuvatele tingimustele tervikuna.

Teadusvaldkonnad, mis tegelevad elusüsteemidega, hõlmavad ökoloogiat, süsteemiteooriat, sünteetilist bioloogiat ja biomeditsiini. Uuringud keskenduvad nii struktuurilistele kui funktsionaalsetele aspektidele, energiasäästlikkusele, info töötlemisele ja süsteemide tasakaalustamise mehhanismidele. Elusüsteemide mõistmine on alus nii looduskaitsele, meditsiinile kui ka biotehnoloogia arengule.