õppimisprotsesse

Õppimisprotsessid viitavad sellele, kuidas inimene omandab, töötleb, säilitab ja rakendab teadmisi ja oskusi. Need protsessid hõlmavad tähelepanu koondamist, kodeerimist, ladustamist ja esilekutsumist ning neid mõjutavad nii kognitiivsed mehhanismid kui ka motivatsioon ja õpikeskkond.

Teooriate lõikes eristatakse peamiselt kolme suunda: behaviorism, kognitivism ja konstruktivism. Behaviorism keskendub stiimulite ja reageeringute seostele ning kordustele koos tagasisidega. Kognitivism rõhutab teabe töötlust, lühiajalist töömälu ja pikaajalist mälu ning õppimistehnikate, nagu organiseerimine ja metakognitsioon. Konstruktivism paneb õppija aktiivse rolli ja teadmiste ehitamise rõhutamise sotsiaalsesse ning kultuurilisse konteksti.

Põhimehhanismid on tähelepanu, tajumine, kodeerimine, mälestuste loomine ja konsolideerumine. Töötlemise kvaliteet sõltub tähelepanu suunamisest ja mõtteviisidest, mis aitavad informatsiooni korraldada ja mõtestada. Konsolideerumine, mis sageli toimub une käigus, tugevdab pikaajalist säilitamist. Mõlemad deklaratiivne mälu (faktid ja sündmused) ning protseduraalne mälu (oskused) on õppimise raames olulised.

Õppimisprotsesse mõjutavad motivatsioon, eelnevad teadmised, õpikeskkond, sotsiaalsed suhted ja tehnoloogia kasutamine. Metakognitsioon ning tagasiside kvaliteet soodustavad tähenduslikku õppimist. Erinevaid õpiraskuste ja -võimaluste käsitlemiseks rakendatakse erinevaid lähenemisi koolitus- ja elukestvas õppes, sealhulgas Kolbi kogemuslik- ja õppimistsüklit: konkreetne kogemus, peegeldus, abstraktne mõistmine ja aktiivne katsetamine.

---