Õppimisprotsessid

Õppimisprotsessid viitavad kogumile tegevustest, mis viivad kestvate muutusteni inimese teadmistes, oskustes, hoiakutes või käitumises. Need protsessid on keerukad ja hõlmavad mitmeid kognitiivseid, emotsionaalseid ja sotsiaalseid komponente. Üldiselt võib õppimisprotsesse jagada mitmeks tüübiks, sealhulgas assotsiatiivne õppimine, kognitiivne õppimine ja sotsiaalne õppimine.

Assotsiatiivne õppimine, nagu klassikaline ja operantne tingimine, keskendub seoste loomisele stiimulite ja reaktsioonide vahel. Kognitiivne õppimine aga rõhutab mõtlemisprotsesse, nagu probleemilahendus, mälu ja arusaamine. Sotsiaalne õppimine, sageli tuntud kui õppimine vaatlemise teel, hõlmab teiste käitumise jälgimist ja jäljendamist.

Õppimisprotsessid algavad tavaliselt tähelepanu ja vastuvõtlikkusega uuele informatsioonile. Seejärel toimub informatsiooni töötlemine ja selle integreerimine olemasolevatesse teadmisstruktuuridesse, mida nimetatakse skeemideks. Tugevnemine, mis võib olla korduse või tagasiside kaudu, aitab hiljem seda informatsiooni meelde tuletada. Õppimine on dünaamiline protsess, mida mõjutavad motivatsioon, eelnev kogemus, keskkond ja individuaalsed õpistrateegiad. Efektiivsed õppimisstrateegiad hõlmavad aktiivset kaasamist, kriitilist mõtlemist ja pidevat harjutamist.