taasesünnitus

Taasesünnitus ehk reinkarnatsioon on uskumus, mille kohaselt hinge või teadvus sünnib pärast surma uuesti uude kehasse. Kontseptsioon esineb peamiselt Ida traditsioonides ning on erinevates kultuurides täpsemalt sõnastatud.

Peamised traditsioonid ja mõisted. Hinduismis ja džainismis peetakse taasesünnitust osa karmilise samsara ringist, kus elude järjestus ja kehastumise viis sõltuvad tegude laadist. Hinduismis võib hing liikuda inim- ja loomakehadest üha edasi, kuni saavutatakse mokša ehk lõplik vabanemine. Budismis tähistab taasesünnitus kannatuste tsüklit, mida püüeldakse lõpetada nirvanaan; siinsed arusaamad rõhutavad enese- ja identiteedi püsivuse piiratud olemust ning kamma rolli järgmisel elul. Sikhismis nähakse reinkarnatsiooni kui hinge teekonda, mille lõpp on ühenduses Jumalaga ning mida also mõjutab karme ning armulaadi.

Kultuuriline ja psühholoogiline kontekst. Taasesünnitus on mõjutanud kirjandust, kunsti ja folkloori ning on esinenud ka hüpoteetiliste ja kirjeldavate kogemustena, kui inimesed räägivad minevikust meenutustest või lapsepõlvetunnustest. Mõned kaasaegsed praktikad kasutavad ideed minevikuelude meenutustest terapeutilises kontekstis, kuid selliste kogemuste tõlgendused on mitmekesised ja vastuolulised.

Teaduslik seisukoht. Taasesünnitus ei ole kontrollitavalt tõestatud ning paljudele teadlastele jääb see tõenduseta hüpoteesiks. Paljud seletused põhinevad kultuurilisel, psühholoogilisel või sotsiaalsel konstruktioonil ning mälutõendite puhul esitatakse alternatiivseid interpretatsioone.