süütehetk

Süütehetk on põlevsegu süttimise hetk, mil algab püsiv põlemine. See hetk võib ilmneda erinevatel viisidel: välise süüte allika (näiteks elektriline säde) mõjul või enesepõlemuse teel kõrgendatud temperatuuril ja rõhul. Süütehetk on põlemisprotsessi keskne etapp ning selle õigeaegne toimimine mõjutab kogu süsteemi jõudlust, kütusekulu ja heitkoguseid.

Sisepõlemismootorites eristatakse kahte põlemise alustamise mehhanismi: säde-ignition (SI) ja kompressioon-ignition (CI). SI-mootorites süttib segu üldjuhul sädemo võimelise süütehetke tulemusena ning süüteajastus määrab, kui vara või hilja segu süttib, et saavutada soovitud võimsus ja efektiivsus. CI-mootorites süttimus tekib pärast kütuse injektsiooni ja enesepõlemus sõltub kompressiooni tekitatud temperatuurist ja rõhust.

Süütehetk on kontrolli all paljudes tehnoloogiates. Muutujaid, mis seda määravad, on näiteks segu koostis, temperatuur, rõhk, turbulents ning süüteallika või kütuse-injektsiooni ajaline paigutus. Õige süütehetk parandab põlemisprotsessi kiirust ja energiapära, samal ajal kui vale süütehetk võib viia ebapiisava põlemise, suurenenud emissioonide või suure kütusekuluni.

Mõõtmine ja modelleerimine hõlmavad krõnkaala nurga mõõtmist, süütehetke andureid ja põlemisprotsessi simulatsioone, et optimeerida süüteajastust vastavalt töötingimustele.

See artikkel käsitleb mõistet üldiselt ja selle kasutusvaldkondi tehnilistes süsteemides.