injektsiooni

Injektsioon ehk süstimine on meditsiiniline manustamisviis, mille käigus ravim või muu vedelik viiakse organismi läbi naha või kehaõõnte, kasutades nõela ja süstalt või muid vahendeid. Süstimine võimaldab ravimi kiiret või kontrollitud imendumist ning seda kasutatakse nii raviks kui profülaktikaks.

Peamised süstimisviisid on intramuskulaarne (IM), subkutaanne (SC) ja intravenoosne (IV). Lisaks on intradermaalne (ID), epiduraalne ja intratektaalne ning intraartikulaarne manustamine. IM-süstid asetatakse lihasesse, näiteks deltoidilihasse või gluteuspiirkonda; SC-süstid manustatakse naha alla rasvkoesse (tavaliselt kõhupinnale või käsivarre). IV-süstid viiakse otse veeni; ID-süstid tehakse naha ülemisse kihti, sageli tuberculin-testide jaoks. Epiduraalne ja intratektaalne manustamine manustatakse kesksetesse ruumidesse seljaaju lähedal ning neid kasutatakse tavaliselt valu-, anesteesia- või ravimmanustuse eesmärkidel. Intraartikulaarne süst viiakse liigeseõõnde põletiku või kroonilise valu leevendamiseks.

Protseduur hõlmab ettevalmistust ja infektikaitset: kontrollitakse ravim ja doosi õigsust ning patsiendi identiteeti, kohaldatakse steriilseid vahendeid ja desinfitseerimist, valitakse sobiv süstimisviis ning manustatakse ravim aeglaselt ja kontrollitult. Pärast süsti rakendatakse vajadusel survet või side ning jälgitakse võimalikku reaktsiooni või komplikatsioone.

Ohud ja ohutusnõuded hõlmavad valulikkust, verevalumeid, infektsiooni, allergilisi reaktsioone ning harva närvide või veresoonte vigastusi. Tähtis on õige ravim ja doosi valik, steriilsed töötingimused ning kvalifitseeritud tervishoiutöötaja manustamine. Nõelte ning ravimite nõuetekohane säilitamine ja jäätmete kõrvaldamine vähendavad riske.