süsteemimudeleid

Süsteemimudel on mudel, mis kirjeldab ühe või mitme süsteemi struktuuri ja dünaamikat eesmärgiga mõista, prognoosida või otsuseid toetada. Mudel captures piirid, komponendid ning nende omavahelised seosed ning näitab, kuidas sisendid ja muutujad aja jooksul väljunditeks muutuvad. Selle abil saab keerulist reaalsust esitada lihtsustatud ja kontrollitavas vormis.

Süsteemimudeleid jagatakse tavaliselt kontseptuaalseteks, matemaatilisteks ja arvutipõhisteks mudeliteks. Kontseptuaalsed mudelid kasutavad visuaalseid või kirjeldavaid skeeme, et näidata osasid ja nende suhted. Matemaatilised mudelid kasutavad võrrandeid või suur- ja väiksemahulisi reegleid. Arvutimuidelid, sealhulgas simulatsioonimudelid, võimaldavad ajas tekkivate muutuste ja keerukate interaktsioonide kogemist ning tulemuste analüüsimist.

Modelleerimisprotsess hõlmab probleemi sõnastamist, mudeli piiride ja eesmärkide määratlemist, mudeli konstruktsiooni ja parameetrite kalibreerimist, valideerimist ja verifikatsiooni, analüüsi ning tulemuste tõlgendamist. Oluline on kasutada usaldusväärseid andmeid, teostada tundlikkuse ja ebakindluse analüüsi ning dokumenteerida eeldused ja piiratused.

Süsteemimudeleid kasutatakse laialdaselt inseneriteadustes, majanduses, ökosüsteemide ja keskkonnauuringutes, tervishoius, logistikas ja avalikus poliitikas. Peamised lähenemisviisid hõlmavad süsteemid dünaamikat (system dynamics), agen-põhiseid mudelid (agent-based modelling) ning diskreet- sündmuste simulatsioone; need võimaldavad erinevaid stsenaariume testida ja planeerimis- või otsustusprotsesse tuginata.

Mudelit ei tohi kasutada dogmadena; need on lihtsustatud esitusviisid, mis sõltuvad valikutest, andmetest ja eeldustest. Hoolikas valideerimine ja ajakohastamine on hädavajalikud.