sünoviaalliigesed

Sünoviaalliigesed on keha liigestest kõige liikuvamad. Nende ühenduses on kaks või enam luud, mille artikulaarpinnad on kaetud hüaliinne kõhr. Liigesekapsel piirab liigeseõõnt ja koosneb välisest fibrosusest kapslist ning sisemisest sünoviaalmembraanist. Sünoviaalmembraan eritab sünoviaalvedelikku, mis täidab liigeseõõne, niisutab pindasid ning toidab kõhre. Liigest ümbritsevad sidemed ning mõnel liigesel on lisaks meniskid või articulardisciid, mis parandavad stabiilsust ja jaotavad koormust.

Sünoviaalliigesed võimaldavad suuremat liikumisulatust ja mitmekesist funktsiooni. Pindade libisemist tagab sünoviaalvedelik ning kõhr kaitseb luupindu hõõrdumise eest. Liikumist kontrollivad sidemed ning ümbritsevad lihased ja kõõlused; kaasnevad ka proprioptsioon ja kudede toitumine läbi sünoviaalvedeliku ringluse.

Tüüpilised liikumised hõlmavad paindumist ja sirutamist, abduktsiooni ja adduktsiooni, pöörlemist ning mõnel liigesel ümberkõverdust. Liigesed võivad olla väga erineva kujuga ja funktsiooniga, kuid ühise tunnusena seisneb nende võimes pakkuda nii liikumisvabadust kui ka mehhaanilist stabiilsust.

Haigused ja vigastused hõlmavad osteoartriiti ja reumatoidartriiti, sünoviiti ning septilist artriiti; vigastuste hulka kuuluvad dislokatsioonid, sidemete rebendid ja meniskikahjustused. Sünoviaalliigesed on seega keerulised ja hästi kohanemisvõimelised koneksioonid, mis tagavad igapäevase liikumise.