paindumist

Paindumist on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab liigese või kehaosa kõverdamist, mille käigus väheneb kahe kehaosa vahel olev nurk. See on üks põhilisi liikumisi paljudes liigestes ning nähtav nii igapäevases toimimises kui ka spordis ja taastusravis. Paindumine võib toimuda erinevates kontekstides, ning selle vastand on ekstentsioon ehk nurga suurenemine.

Anatoomiliselt toimub paindumine peamiselt lihastöö tulemusena. Küünarliigesel teevad paindumist näiteks biceps brachii ja brachialis; põlves võivad paindumist soodustada hamstringid. Paindumise suund on nurga vähenemine, seega on see vastand ekstensioonile. Liikumist võivad sooritada nii aktiivsed lihashood (inimene teostab liikumist) kui ka passiivsed, kus liikumist tekitab teine kehaosa või seade.

Meditsiinis hinnatakse paindumist liigesliikumise ulatuse kaudu. Hinnanguid saab teha goniomeetriga, mis mõõdab nurga suurust. Paindumise piirangud võivad tuleneda vigastustest, haigustest, arengu- või vananemisprotsessidest ning vajada taastusravi või kirurgilist sekkumist.

Lisaks inimese anatoomiale on paindumist oluline mõiste ka biomehaanika ja tehnoloogilises kontekstis, kus paindumine kirjeldab deformeerumist või painduvat käitumist materjalides, konstruktsioonides ja robotites. Põhimõttena on paindumine universaalne kontseptsioon, mille tegelik tähendus sõltub kontekstist.