Liigesed

Liigesed on luude ühendused, mis võimaldavad skeleti liikumist ja samal ajal säilitavad luude vahelise stabiilsuse. Nende kaudu toimub kõigi kehaliikumiste suunatud ja kontrollitud liikumine ning nad suudavad toime tulla koormustega ning pehme tugevusega.

Liigese struktuur koosneb peamiselt liigesekapslist, mis ümbritseb liigest. Sisesises on sünoviaalkest, mis toodab sünoviaalvedelikku ja loob libeduse liigesepindade vahel. Liigese pinnad on kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist ning talub surve. Lisaks on liigest ümbritsevad side- ja kõõluseks nimetatavad struktuurid, mis annavad lisastabiilsust ja kinnitavad lihased luudeni. Sagedasemad liigesepinnad ning liikumishuvide piirangud sõltuvad liigese tüübist.

Liigesed jagunevad peamiselt kolme põhitüüpi: sünoviaalliigesed, kõhrliigesed ja õmblusliigesed. Sünoviaalliigesed võimaldavad suurimal määral liikumist ning on ümbritsetud tugeva kapsli ja sünoviaalvedelikuga; nende näideteks on küünar- ja põlveliigesed. Kõhrliigesed ühendavad luud kõhrkoe kaudu ning lubavad piiratud, kuid kindlat liikumist, näiteks vahelisasid või roide ja rinnakelme vahel. Õmblusliigesed on tihedad sidekoe ühendused, mis võivad olla liikumatud või piiratud liikumisega, esmalt inimeste koljuõmblustes.

Haigused ja vigastused võivad liigesid mõjutada. Kõige levinumad on artroos (osteoartriit), reumatoidne artriit ja muud põletikulised haigused, samuti vigastused nagu nihestused ja luumurrud. Sümptomid hõlmavad valu, jäikust, turset ja liikumise piiratust. Õigeaegne diagnoos ja ravi- ning taastumismeetmed aitavad säilitada liigesed liikuvana ja vähendada tüsistusi.