liigesepinnad

Liigesepinnad ehk liigesepindade pindalad on luude ühenduskohtade pinnad, mis moodustavad liigese. Enamikul juhtudel on need kaetud hüaliinkõhrega (liigesekõhr), mis vähendab hõõrdumist ja kannab survet liikumise ajal. Liigesepinnad asuvad liigesõõnsuses ning neid ümbritseb liigese kapsel; kapsel sisaldab sünovi Membraani, mis eritab sünoviaalvedelikku, niisutab pindu ja vähendab kulumist.

Liigesepinnad võivad olla konveksed või konkavaalsed ning nende sobivus määrab koos teiste liigese struktuuridega liikumise ulatuse ja koormuse jaotumise. Liigesepindade sobivust võivad parandada lisastruktuurid nagu meniskid, discs ja labra, mis ühtlustavad kontuuride sobivust ning annavad amortisatsiooni. Lisaks kapslile ja sidemetele mängivad olulist rolli ka lihased liigese stabiliseerimisel.

Toitumise osas on liigesepinnad osaliselt avaskulaarsed; kõhr saab toitaineid sünoviaalvedelikust ning, väikeses ulatuses, subkondraalse luu kaudu. Kõhr on vähem vastuvõtlik verevarustusele, mis teeb liigese toitumise tähtsaks sünoviaalvedeliku rolli.

Patoloogia osas võivad liigesepinnad ja nende kõhrkude kahjustused viia osteoartriidini, mille käes liigese liikuvus väheneb, tekib valu ja funktsiooni langus. Sarnased protsessid võivad tekkida vigastuste järel või kroonilise ülekoormuse tõttu.

Näited liigesepindadest hõlmavad põlve, puusa ja küünarnuki liigesepindu ning randme liigeste ja selgroolülide liigestepindu, mis kõik moodustavad liigeste toimimise alusena olulise osa luude ühendamisel.