selgroolülide

Selgroolüli on üks selgkonna luudest, mis koos teiste selgroolülidega moodustab selgroolülide kolonni. Inimesel on tavaliselt 33 selgroolüli: kaelalülid, rinnalülid, nimmelülid ning ristluu ja sabaluu, mis on ühendatud ja tugevdatud. Selgroolülid annavad seljale struktuurse tugiseina ning kaitsevad seljaaju.

Iga selgroolüli koosneb kehaosast (ees) ja selgroolüli kaarest (taga). Kaare kohal asuvad erinevad protsessid, mis liituvad lihaste ja liigeste külge ning annavad liikumisele kinnitused. Nende vahel paikneb lülidevaheline kett (intervertebral disc), mis toimib löögisummutajana ja võimaldab pehmet paindumist ja liikumist. Selgroolüli peamised moodustised on lüli keha, kaar, spinosaalne protsess ning kaks paarilist külg- ja ülemist-alumist liigeseprotsessi, mis moodustavad selgroo peamised liigesekontaktid.

Kõrval on selgroolülid rühmitatud piirkondade kaupa ning näitavad piirkondlikke eripärasid. Kaelalülid on tavaliselt väiksemad ja korpuse kuju annab suurema liikuvuse, rinnalülid on seotud ribidega ja mis annavad koti pigem kaitsva struktuuri, nimmelülid on suured ning taluvad suuri kehalisi koormusi. Ristluu moodustub mitmest selgroolülist, mis on liitunud üheks luuks, ning sabaluu on väiksem saba, mis koos ristluuga moodustab alaselja lõpuosa.

Funktsioonide poolest kaitsevad selgroolülid seljaaju ja närvisüsteemi, annavad keha toestuse ja liikumisvõimaluse ning kannavad koormust. Ülemäärased vigastused, osteoporoos või degeneratiivsed muutused võivad viia selgroolüli luude ja liigeste probleemideni, mis võivad põhjustada valu, närvide kinnijäämist või liikumispiiranguid.