stressireaktsioone

Stressireaktsioonid on organismi vastus stressoritele, hõlmates nii vaimseid kui füsioloogilisi muutusi. Lühikesed reaktsioonid võivad suurendada valmisolekut ja aidata ohuolukorda lahendada, kuid korduv või krooniline stress võib kahjustada tervist.

Peamised mehhanismid hõlmavad autonoomse närvisüsteemi reaktsioone (sümpaatilise süsteemi aktiveerumine, mis suurendab südame löögisagedust, vererõhku ja higistamist) ning endokriinse süsteemi muutusi (hipotalamus-hüpofüüsi-adrenokortikotroopse telje, HPA-telj, kaudu vabanevad hormoonid nagu adrenaliin ja kortisool). Need mehhanismid valmistavad keha ette võitle-või-põgene reaktsiooniks ning mõjutavad aju, lihaseid ja siseorganeid.

Kui stress on lühiaegne, võib see sageli parandada keskendumist ja reageerimisvõimet. Kroonilise stressi korral võib regulaarne allostaatiline koormus põhjustada püsivaid muutusi, mis suurendavad riski unehäirete, ärevushäirete, depressiooni ja südame-veresoonkonna või seedetrakti probleemide tekkeks.

Sümptomid ja märgid võivad hõlmata füüsilisi (südamepekslemine, kiire hingamine, peavalu, lihaspinge), emotsionaalseid (ärrituvus, mure, ärevus), kognitiivseid (raskused keskendumisel, mäluprobleemid) ning käitumuslikke (unetus, sotsiaalse tegevuse vähenemine).

Juhtimiseks on tähtsal kohal regulaarne füüsiline aktiivsus, piisav uni, tasakaalustatud toitumine, lõõgastamistehnikad (hingamisharjutused, mindfulness), sotsiaalne tugi ja vajadusel professionaalne abi (psühholoogiline nõustamine, kognitiivne käitumuslik teraapia, harvadel juhtudel ravimteraapia).