spektrianalüsaatorid

Spektrianalüsaatorid on elektroonikaseadmed, mis kuvavad elektriliste signaalide sagedusspektri amplituudi. Nende abil näeb, milliseid sagedusi signaal sisaldab, kui tugevad on erinevad komponendid ning kas esinevad kõrvalsignaalid või müratase. Need seadmed on olulised RF- ja elektroonikatööstuses signaalide kvaliteedi hindamiseks ja standarditele vastavuse kontrollimiseks.

Peamised tüübid on analoogsed (swept) spektrianalüsaatorid, digitaalsed spektrianalüsaatorid ja reaalajas spektrianalüsaatorid. Analoogsed mudelid skaneerivad sagedusvahemiku järk-järgult ja kuvavad tulemuse. Digitaalsed mudelid teevad signaali digitaalset töötlemist, sageli FFT-põhiselt, ning suudavad mõõtu salvestada. Reaalajas mudelid jälgivad spektrit pidevalt ja suudavad kiiresti muutuvaid signaale fikseerida.

Olulised näitajad hõlmavad keskfrektsiooni ja vahemikku, lahutuslaine suurust (RBW), videolaine suurust (VBW) ning dünaamilist ulatust. Lisaks mõõdetakse kalibreeritavust ja sisendi maksimaalset voolu või võimsust, mis määrab instrumenti sobivuse erinevatele signaalide tasemetele. Need omadused dikteerivad, kui terav ja täpne spekter on ning kui hästi seade suudab näidata väikeseid kõrvalsignaale.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad raadioside- ja telekommunikatsiooni arendust, elektromagnetilise vastavuse (EMC/EMI) testimist, filtrite ja antennide karakteriseerimist ning müratase ja signaalikvaliteedi mõõtmisi erinevates süsteemides. Spektrianalüsaatorid on levinud tööriist laborites ja tootmisprotsessides ning neid kasutatakse ka õppe- ja katsetöös.

Ajaloo osas on spektrianalüsaatorid arenenud analoogsetest superhet-laadsetest seadmetest digitaalse töötlemise ja kiirete FFT-tehnoloogiate kasutuselevõtuga, viies tänapäeval kaasaegsete RTSA-platvormide poole, mis pakuvad kõrge dünaamilise ulatuse ja paindlikkuse.

---