karakteriseerimist

Karakteriseerimist (karakteriseerimine) on teaduslik või kirjanduslik protsess, mille eesmärk on määratleda ja kirjeldada need omadused, mis eristavad objekti, nähtust või inimest teistest. Protsess hõlmab oluliste omaduste nimekirja koostamist, nende seoste ja funktsioonide kirjeldamist ning sageli tüüpide või klasside loomist. Karakteriseerimine pakub alusjärjepidevale mõistmisele, võrdlemisele ja kommunikatsioonile.

Valdkondade lõikes tähendab karakteriseerimine erinevaid asju. Kirjanduses tähendab tegelase karakteriseerimine tema välimuse, mõtete, tunnete,käitumise ja motiivide kirjeldamist nii, et lugeja mõistab tema rolli loo arengus. Teaduses ja tehnikas tähendab see nähtuste, süsteemide või materjalide omaduste kirjeldamist ja mõõtmist—näiteks füüsikalised omadused, koostis, toimivus või struktuurne korraldus. Sotsioloogias ja antropoloogias võib see hõlmata käitumuslike ja sotsiaalsete tunnuste klassifitseerimist.

Meetodid jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvalitatiivne karakteriseerimine põhineb mõistetele ning sisaldab tähelepanekuid, intervjuusid, dokumentide analüüsi ning temaatilist või semantil põhinevat kirjeldust. Kvantitatiivne karakteriseerimine kasutab mõõdetavaid näitajaid ja statistikat, et koostada arvulisi kirjeldusi või tüpoloogiaid.

Eesmärk on suurendada arusaamist, pakkuda selget ja järjepidevat kirjeldust ning võimaldada võrdlust ja kriitilist analüüsi. Näide: kirjanduses võib tegelase Liisa karakteriseerimine hõlmata tema julguse, empaatiavõime ja sisemisi konflikte, mis aitavad mõista tema otsuseid loo kulgu mõjutada. Teaduses võib materjali karakteriseerimine hõlmata kristallvõre, kõvaduse ja keemilise koostise määramist.