soovituskirjad

Soovituskiri on dokument, mille koostab inimene, kes tunneb kandidaati ja suudab hinnata tema oskusi, isikuomadusi ning sobivust konkreetse võimaluse jaoks. Seda kasutatakse sageli õppurite ja töökandidaatide taotlustel ning võib olla osa ülikooli vastuvõtu-, töö-, stipendiumi-, praktikakoha või mõne viisa- või elamisloa taotluse menetlusest.

Kirja võivad kirjutada õpetajad, õppejuhid, juhendajad või senised tööandjad ning ka kolleegid. Eestis on tavapärane, et nii akadeemilisi kui tööalaseid soovitusi küsitakse vastavalt olukorrale. Kirja autor peaks omama piisavat informatsiooni kandidaadi kohta, et hinnata tema akadeemilisi ja tööalaseid võimeid.

Sisu: lühike tutvustus autorist ja suhte pikkusest kandidaadiga, kirjeldus sobivate oskuste kohta (õppimine, tööeetika, suhtlemine, meeskonnatöö, probleemilahendus, juhtimisvõime) koos konkreetsete näidetega; selgitage, miks kandidaat sobib antud võimaluseks; lõpus selge soovitus või valmis kontaktinfo vajadusel lisaküsimuste jaoks. Mõnikord on kiri konfidentsiaalne ja suunatud otse vastuvõtjale või organisatsioonile, mitte kandidaadile.

Formaat ja toon: tavaliselt üks kuni kaks lehekülge, ametlik ja faktidel põhinev stiil; sisaldab autori nime ja kontaktandmeid. Kandidaat võib enne taotluse esitamist anda kirja jaoks lisamaterjale (CV, motivatsioonikiri). Soovituskiri tuleb koostada ausalt ja täpselt, vältida liialdusi. Kandidaat peaks paluma kirja varakult, andma täpsed juhised, millal kiri peaks olema valmis ja kas kirjaga soovitakse konfidentsust või mitte.