õppurite

Õppur on eestikeelne nimisõna, tähendusega inimene, kes õpib; õppija. Seda terminit kasutatakse üldiselt viitamaks kellegile, kes on omandamas teadmisi või oskusi, mitte ainult formaalse kooli raames. Õppurite on genitiiv mitmus, mida kasutatakse väljendites omandi või seose näitamiseks, näiteks õppurite raamatukogu või õppurite arv. Nominatiiv mitmus on õppurid.

Õppur on sõna, mis on moodustatud verbist õppima koos agent-sufiksiga -ur; sel moel moodustuvad ka sõnad, nagu õpetaja või loovija, kuid tähendus ja kasutus on erinevad. Sõnaliiki mõjutab kontekst: Eestis on tänapäevases mõistuses sageli kasutatav «õppija» või «õpilane», kuid «õppur» leiab kasutust pigem kirjanduses, ajaloolistes tekstides või stiilis, mis rõhutab õppija olemust kui protsessi.

Kasutus ja stiil: «õppurite» kasutatakse peamiselt genitiivis. Näited: «õppurite arv suureneb», «õppurite hulgas on palju noori», «õppurite õigused on kaitstud seadustega». Võrdluseks: «õppija» viitab üldiselt õppimisele kui tegevusele või isikule üldises tähenduses, samas kui «õppur» võib kõlada labiilsema või vanema regulaarsusega ning esineda rohkem kirjanduses või ametlikus keelest kõrval asuvates tekstides.

Seotud terminid: «õppija» (learner), «õpilane» (pupil, student, sageli koolikeskkonnas). Õppurite on lihtsalt vorm, mis sobib kontekstidesse, kus vaja näidata omandi- või kuuluvusuhte mitmuses.