soolehaiguste

Soolehaiguste ehk soolte haiguste all mõistetakse haiguste kogumit, mis mõjutavad peensoole ja jämesoolt. Need haigused võivad olla ägedad või kroonilised ning tulenevad erinevatest mehhanismidest, nagu põletik, infektsioonid, isheemia, autoimmuunne talitlushäire või funktsionaalsed talitlushäired. Diagnoosimine ja ravi vajavad sageli mitmeaserdust lähenemist.

Kõige tuntumad kategooriad on põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi ja haavandiline koliit), infektsioonid, ärritunud soole sündroom, divertikuloos, tsöliaakia ja laktoosi talumatus ning soolekasvajad. Mõned haigused võivad anda verejooksu ja rauavaegusaneemiat, teised põhjustavad toitainete imendumise häireid ja kehakaalu langust.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt haigusest, kuid sageli on need krooniline või äge kõhuvalu, muutused soolestiku töös (diarröa või kõhukinnisus), puhitus, iiveldus, oksendamine, veri või lima väljaheites, kaalulangus ja väsimus. Mõnel juhul tekib palavik või aneemia.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel läbivaatusel ning laboratoorsetel ja pildistamisuuringutel. Tavalised uuringud hõlmavad vere- ja väljaheiteanalüüse, endoskoopiat (kolonoskoopia), ning vajadusel CT- või MRI-uuringuid ning biopsiaid.

Ravi sõltub konkreetsest diagnoosist. Üldised eesmärgid on sümptomite leevendamine, põletikulise aktiivsuse vähendamine ja tüsistuste ennetamine: dieedi ja elustiili kohandamine; põletikuvastased või immuunsüsteemi modifitseerivad ravimid (nt 5-ASA, kortikosteroidid, immunosupressandid, bioloogilised ravimid); infektsioonide korral antibakteriaalsed ravimid; vajadusel kirurgiline sekkumine.

Prognoos ja ennetus: krooniliste haiguste puhul on oluline pikaajaline jälgimine ja regulaarne kontroll. Ennetus hõlmab tervislikku toitumist, piisavat kiudainete tarbimist, nakkuste ennetamist ning varases faasis kolorektaalse vähi sõeluuringuid.