soojuspumpade

Soojuspump on seade, mis liigutab soojusenergia ühest kohast teise, kasutades elektrit juhitava külmkreemitsükliga. Põhiline eesmärk on kütmine, vajadusel jahutamine ja tarbevee soojendamine. Soojuspumpasid kasutatakse eramajades ja ärilistes hoonetes ning need võivad asendada või täiendada traditsioonilisi küttelahendusi. Energiatõhusus ja emissioonid sõltuvad süsteemi tüübist ning energiallikast.

Tööpõhimõte: külmkreemitsükkel hõlmab aurustit, kompressorit, kondensaatorit ja laienemisventiili. Kütteseadmena võtab külmaine väljast soojust (õhk, maa või vesi), aurustub ja surutakse kokku, muutudes kuumemaks gaasiks. Gaas eraldab soojust kondensaatoris siseruumide või soojusjaotussüsteemi jaoks, vedelal kujul naaseb laienemisventilile ja tsükkel kordub. Õhust sõltuvas süsteemis eraldab see soojust peamiselt ruumide või vee soojendamiseks.

Peamised tüübid on: õhk-vesi soojuspump (annab soojust vesikütteseadmele), õhk-õhk soojuspump (kütus ja jahutus ruumidesse õhu kaudu) ning geotermiline ehk maasoojuspump (kasutab maa- või veesoojust, sageli madalama välisõhu temperatuuri tõttu kõrgema efektiivsusega). Geotermilised süsteemid võivad kasutamise kaugusest ja ruumivajadusest sõltuvalt olla vertikaalsed või horisinaalsed.

Efektiivsus ja majandus: COP näitab küttevõimsust (tavatult 3–5 või rohkem, sõltuvalt temperatuurist). Jahutusrežiimis mõjutab SEER. Sääst sõltub kasutusviisist, hoone isolatsioonist ning elektrienergia koostisest. Paigaldus võib olla algul kallim kui traditsioonilised küttelahendused, kuid pikaajalised küttekulud ja emissioonid võivad olla väiksemad. Vajalik on korralik paigaldus, hooldus ja mõõdukas müratase.