Geotermilised

Geotermiline energia on energia, mis pärineb Maa sisemisest soojusest. Selle allikaks on kuum vesi ja aur, mida leidub geotermilistes akviferites ning kivide vahelises soojusvahetuses. Geotermilised ressursid jagunevad peamiselt looduslike hydrotermalsete ressurssideks (kuum vesi või aur, mida saab otse kätte) ja kunstlikult arendatavateks süsteemideks, mida nimetatakse enhanced geothermal systems ehk EGS-iks.

Kasutamiseks puurivad geotermilised jaamad sügavale maa sisse ning toovad kuuma vedeliku või auru maapinnale. See energia suunatakse turbinaadide ja generaatorite abil elektrienergiaks. Kõrgete temperatuuride ressursse kasutatakse tavaliselt otse auruna või kuumena, madalamate temperatuuri ressurside puhul aga binaarsüsteeme, kus soojusvahetuses eraldatakse soojust teises vedelikus ja see vedelik ajab turbinaadi.

Geotermiline energia kasutusel on nii elektrienergia tootmine kui ka otsene soojuskasutamine: distriktsiooni küte, tööstuslikud protsessid, kasvuhoonete soojus ning kuumaveevarustus spaade ja elanike tarbeks. Island on geotermilise energia kasutuse liider, kuid oluline roll kuulub ka Ameerika Ühendriikidele, Keenia ja Uus-Meremaale, kus ressursid on laialt kasutusel.

Eelistused hõlmavad madalaid emissioone võrreldes fossiilkütustega ning stabiilset baasenergiaallikat, mis suudab pakkuda tööd ööpäevaringselt. Puudustena mainitakse kõrge alginvesteering ning geoloogiliste tingimuste piirangud ja riskid, sealhulgas mõningane seismiline aktiivsus ning ressursi pikaajaline hooldus. Ressursside reinjekteerimine külmema veega aitab vähendada riske ja tagada jätkusuutliku kasutamise. Tulevikus nähakse geotermilise energiapotentsiaali suuremat kasutust, eriti EGS-tehnoloogia arengu läbi, mis võimaldaks kasutada laiemalt sügavamalt jahtaressursse ning integreerida geotermia teistesse taastuvenergia- ja soojuspumpelahendustesse.