maasoojuspump

Maasoojuspump on kütmis- ja jahutussüsteem, mis hangib soojust maapinnast. Selle peamisteks osadeks on välisseade, mis sisaldab soojusvahetit ja kompressorit, ning maa-aluse torustiku või puuraukudega ühendatud ringlussüsteem. Maasoojuspump kasutab seda soojusenergiat hoone kütmiseks, sooja vee tootmiseks ning vajadusel ka jahutamiseks.

Tööpõhimõte: külmutusagensi tsükliga imetakse maapinnast soojust, temperatuuri tõstetakse kompressoriga ja soojus kantakse hoonesse soojusvaheti kaudu. Kahe peamise süsteemitüübi vahel on suletud (closed-loop) süsteemid, kus ringleb külmutusvedelik maa-alustes torudes, ning avatud (open-loop) süsteemid, kus maavett kasutatakse otseseks soojusvahetuseks. Geoloogiline sobivus ja mullastik mõjutavad projekti keerukust ning maksumust.

Efektiivsus ja töötingimused: Maasoojuspumpade koefitsient (COP) on tavaliselt umbes 3–5 kütmises, hooajaline koefitsient (SCOP) peegeldab kogu aasta jõudlust ja sõltub kliimast ning süsteemi tüübist. Need süsteemid on tavaliselt väga energiasäästlikud võrreldes otseste fossiilkütustega.

Plussid ja piirangud: Maasoojuspump vähendab fossiilkütustega kaasnevaid emissioone ja pakub püsivat soojusressursi, kuid alginvesteering ning rajatise suurus ja geoloogilised tingimused võivad olla piirangud. Õige projekteerimine ja hooldus on olulised.

Rakendused: Maasoojuspumpasid kasutatakse eramajades ja väikestes äripindades, kus on vaja efektiivset kütmist ning vajadusel ka jahutust. Nad toimivad hästi koos põrandaküttega ja madalate temperatuuridega soojusvahetitega.