siirdamistega

Siirdamistega viitab meditsiinilisele protseduurile, mille käigus elund, kuded või rakud siirdatakse doonorilt vastuvõtjale eesmärgiga asendada kahjustunud või puuduv kehaosa. Siirdamised hõlmavad organtransplantatsioone (neer, maks, süda, kops, pankreas, soolestik), kudetransplantatsioone (sarvkest, luu, nahk, kõõlused) ning rakulisi siirdamisi (luuüdi ja tüvirakud). Organtransplantatsioonid võivad toimuda elundidoonorilt või surma saanud donorilt; kuded ja rakud võivad siirduda erinevate doonorite materjalist sõltumata elujärgust, sõltuvalt vajadusest ja sobivusest.

Protsess hõlmab patsiendi sobivuse hindamist, doonorimaterjali hankimist, kirurgilist siirdamist ja immuunsüsteemi pikaajalist kontrolli immunosupressiivse raviga. Pärast siirdamist järgneb pidev jälgimine hülgamisreaktsioonide ja infektsioonide ennetamise eesmärgil. Immunosupressiivne ravi on tavaline ning selle annuseid kohandatakse vastavalt organi tüübi ja patsiendi reageeringule.

Etika ja seaduslik raamistik hõlmab nõusoleku tagamist ning doonoriküsimuste lähenemisi, mis erinevad riigiti (opt-in vs opt-out süsteemid). Donorite registrid ning ühiskondlik ning kultuuriline arutelu mängivad olulist rolli elundidoonorluse suurendamisel.

Raskused ja väljakutsed hõlmavad orgaanide puudust ja pikalt kestvaid ooteaegu, hülgamisrisk, infektsioonide ja vähese immuunsuse kõrvaltoimed ning pikaajalist jälgimist vajavad kõrvaltoimed. Siirdamistega on kaasa tulnud märkimisväärne paranemine elukvaliteedis ning paljude haiguste puhul elukestva eluea suurendamine.