siidivõrgu

Siidivõrk, sageli nimetatud ka Siiditeeks, on ajalooline üle-Euraasia kaubandusvõrk, mis ühendas Ida ja Läänt ning mille kaudu liikusid peamiselt siid, kaubad, ideed ja kultuurilised mõjud. See ei olnud üks ühtne rada, vaid mitme paralleelse ja hiljem üksteisega põimunud teede kogum, mis ulatus Hiinast Vahemere piirkonda ja veelgi laiemale Euraasia alale.

Geograafia ja kujunemine põhinesid nii maanteedel kui mereteedel. Ülemaailmseid kaubateid kasutati Kesk-Aasia ja Iraani kuni Levandi ja Bütsantsi piirini ning edasi Anatooliasse või Konstantinoopolisse; samal ajal toimusid meretransporti hõlmavad ühendused Indika Ookeani ja Vahemere vahel. Teed läbistasid mitmed tuntud linnad ja karavaniseerid, mis muutusid kaupmeeste, käsitööliste ja headele ideedele avatud keskusteks. Siidivõrgu kaudu vahetati mitte ainult kaubad, vaid ka teadmised, religioonid ja tehnoloogiad.

Majanduslik ja kultuuriline mõju oli suur. Siidi ja teiste väärtuslike kaupade ringlusega kaasnesid tehnoloogiline teadmiste ja kunstide edastus, meditsiini, astronoomia ning filosoofia ülevahetus. Religioossed ja kultuurilised kontaktid aitasid kaasa erinevate piirkondade ajaloos oluliste sünnideks ning lingiti Impeeriumide vahelisele poliitilisele ja majanduslikule dünaamikale.

Ajaloos kestis siidivõrk peamiselt alates Hani dünastiast kuni Mongoli ümbersuunamiseni 13.–14. sajandil, millele järgnes hilisem kahanemine ning merekontakti suurenemine. Väga olulised muutujad olid kaubanduse tsentraliseerumine ja tollid ning hilisem ülemaailmne merekaubandus + uued mereteed.

Tänapäeval kasutatakse mõistet ka laiemalt, sealhulgas "Uus siiditee" ehk Hiina Ühine kaubandusrandkar (Belt and Road Initiative), mis näeb ette majandusbudjete ja infrastruktuuride arendamist läbi Euroopa ja Aasia. Siidivõrgu kontseptsioon on sügav lähtepunkt ajaloolises ja majanduslikus kirjutuses ning aitab mõista kultuuride ja kaupade liikumise ajalugu.