põimunud

Põimunud on Eesti omadussõna, mis tähistab midagi tihedalt põimitud või omavahel ühendatud. Sõna kirjeldab nii füüsilisi objekte, mille osad on punutud või põimitud üksteisega, kui ka abstraktseid suhteid või nähtusi, kus osisesed elemendid on tihedalt seotud.

Sõna on tuletatud verbidest põimuma või põimima ning juur on põim-, mis viitab paela või punumise mõistele. Liitunud järelliide -unud moodustab minevikus tegutseva omadussõna ja viitab sellele, et tegu on saanud läbipõimunuks või juba põimunud olekuga. Põimunud võib kasutada nii kirjalikus kui kõnekeelses tekstis ning selle tähendus ulatub konkreetsetest materjalidest kuni keerukate suhete ja protsessideni.

Kasutuses kirjeldatakse näiteks füüsilisi mustreid ja materjale nagu põimunud mustrid või põimunud niidid, kuid seda kasutatakse sageli ka metafoorina kultuuride, ideede või ajalooliste mõjude omavahelise seose ning vastastikuse mõjutuse kirjeldamisel. Näiteks võivad kirjutised rääkida põimunud kultuuride kontaktidest või põimunud ajaloolistest mõjudest, kui eri tegurid on omavahel mõjutanud üksteist.

Seotud mõisted hõlmavad põim- juurt ning selle sünonüüme või lähteid, nagu põimima ja põim (braid, pael). Põimunud on üldine ja paindlik kirjeldus, mida kasutatakse nii esteetilistes kui akadeemilistes tekstides, et märgata nähtuste tihedat vastastikust mõju.