seljavalud

Seljavalud on alaselja piirkonna valu, mis võib olla paikne või kiirgav ning anda tundeid tuharatesse või jalga. See on väga levinud ning enamik täiskasvanuid kogeb elu jooksul vähemalt kord. Valu võib olla äge (kuni 6 nädalat) või krooniline (põhjuse kestvus üle 12 nädala).

Põhjused jagunevad peamiselt mehaanilisteks: lihase- või kõõluse ülekoormus, lülidevahelise ketta degeneratsioon või vigastus ning degeneratiivsed muutused selgroolülide liigestes. Harva on põhjuseks põletik, infektsioon või kasvaja. Kiirgav valu võib tuleneda närvi juure ärritusest; sageli on valu seotud koormusega ja tekib või süveneb teatud liikumistega.

Diagnoos põhineb anamneesil ning füüsilisel läbivaatusel. Vajadusel kasutatakse pildistamist (röntgen, MRI või CT) ning vereanalüüse põletiku või infektsiooni välistamiseks. Punased lipud, mis vajavad kiiret tähelepanu: äkiline palavik kõrge valu, kontrolli või tundlikkuse kaotus, nõrkus alajäsemetes, trauma järel tugev või püsiv valu ning urineerimis- või väljaheite kontrolli kaotus.

Ravi keskendub aktiivsusele, füsioteraapiale ja valuravile. Soovitav on regulaarne liikumine, selja- ja tuharalihaste tugevdamine ning õige kehahoiak. Ravimina kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID-id), paratsetamooli ning vajadusel lihasrelaksante. Kui konservatiivne ravi ei aita või on närvi kompressioon, kaalutakse süstimist või kirurgiat.

Prognoos on üldiselt hea: enamik inimesi paraneb mõne nädala kuni kuuga. Kroonilise valu risk on olemas, kuid hästi juhitud ravi ja regulaarne liikumine vähendavad seda. Ennetus hõlmab regulaarsed harjutused, head kehahoiaku, raskuste õiget tõstmist ning aktiivset eluviisi.