selfregulatsiooni
Selfregulatsiooni ehk iseregulatsiooni mõiste viitab suutlikkusele kontrollida mõtteid, emotsioone ja impulsse ning kohandada käitumist eesmärgiga saavutada pikemaajalised eesmärgid ja tulla toime muutuvate nõudmistega. See hõlmab planeerimist, eesmärkide seadmist, tähelepanu suunamist, enesekontrolli ja enesehindamist ning strateegilist reageerimist erinevates sotsiaalsetes ja kognitiivsetes kontekstides.
Areng ja mõju: Iseregulatsioon areneb elukestvalt; varases eas on kriitiline roll vanematel, perel ja koolil. Temperament,
Mehhanismid ja ajul: Kognitiivsed komponendid hõlmavad töömälu, inhibeerimist ja kognitiivset paindlikkust; emotsionaalne reguleerimine hõlmab ümberkujundamist (reappraisal)
Mõõtmine ja sekkumised: Iseregulatsiooni hindamiseks kasutatakse kognitiivseid ülesandeid (nt viivitustesti või inhibitiooni mõõtmiseid) ja enesehindamisi. Haridus-
Rakendused ja piirangud: Tõhus iseregulatsioon aitab edukalt õppida, toimetada stressiga, vältida sõltuvusi ja paremini hallata kroonilisi