regioonide

Regioonide mõiste viitab mitmele regioonile ning kirjeldab suurimaid või väiksemaid piirkondi, millel on ühised geograafilised, majanduslikud, kultuurilised või administratiivsed omadused. Sõna regioon on Eesti keeles laenatud väljend ning regioonide vorm viitab nende kogumile või omandile. Regioonide käsitlus on oluline geograafias, riigi korralduses ja planeerimises ning hõlmab erinevaid tasandeid ja tähendusi.

Regioonide tüüpe eristatakse tavaliselt järgmiselt: administratiivsed regioonid, millel on haldusõigus ja volitused; statistilised või planeerimise eesmärgiga regioonid, mis koguvad andmeid ja võimaldavad võrdlust; kultuurilised ja ajaloolised regioonid, mis põhinevad keelel, traditsioonidel või identiteedil; ning loodusalased või ökoloogilised regioonid, mis jagunevad looduslike või kliimaga seotud tunnuste järgi.

Regioonide määratlemine ja piiride kujundamine sõltub riigi õigusest, poliitikast ja statistika vajadustest ning võib muutuda demograafilise ja majandusliku arengu valguses. Rahvusvaheline kontekst rõhutab regionaalset koostööd ja arengut ning regionide roll on riikide ja kohalike omavalitsuste planeerimises. Euroopa Liidus kasutatakse regioonide klassifitseerimiseks NUTS-nomenklatuuri, mis võimaldab võrrelda ja analüüsida andmeid ühtne rahvusvahelise raamistikus. Regioonide kontseptsioon on seega vahend ruumilise koostoime mõistmiseks ja arengustrateegiate koostamiseks.