redigeerimine

Redigeerimine on teksti parandamise protsess, mille eesmärk on parandada selle kvaliteeti enne avaldamist. See hõlmab keeleliste vigade parandamist, selguse suurendamist ning struktuuri ja argumentide sõnastuse täpsustamist. Redigeerimine võib olla keeleneedit, mis keskendub grammatika, õigekirja, kirjavahemärkide ja stiili korrigeerimisele; sisuline redigeerimine, mis hõlmab sisu ümberstruktureerimist, kooskõla ja loogika parandamist; või lõplik korrektuur, mis kontrollib trükivigu ja üksikasju enne publitseerimist. Praktikas võivad need tegevused kattuda.

Avaldamises järgneb redigeerimise etapp kirjaliku käsikirja koostamisele ja eelneb lõplikule vormistamisele. Sageli pööratakse tähelepanu majasise tõekspidamistele stiilile, sihtrühmale, õiguslike ja eetiliste nõuete järgimisele ning faktide täpsusele. Akadeemilises ja professionaalses kirjutamises hõlmab redigeerimine ka viidete, terminoloogia ja valdkonna eripärade kontrollimist.

Redigeerimise ellu viivad tavaliselt toimetajad või dedicated proofreaders, sageli koostöös autorite või tõlkijatega. Digitaalsed tööriistad, nagu jälgitud muudatused, kommentaaride süsteemid ja stiilijuhendid, aitavad protsessi. Eesmärk on saavutada selge, täpne ja hästi struktureeritud tekst, mis edastab sõnumi tõhusalt, säilitades samas autori hääle.

Redigeerimine leiab kasutust kirjanduses, ajakirjanduses, hariduses, ettevõtete kommunikatsioonis ja digitaalses sisus. Eesti kontekstis hõlmab see mõistet laiemalt nii eesti kirjakeele korrektuuri kui ka sisulist toimetamist, kusjuures konkreetsemad ülesanded võivad olla märgitud kui toimetamine või keeleline redigeerimine.