kommentaaride

Kommentaaride mõiste viitab teksti või teose juurde lisatud selgitustele, tõlgendustele ja konteksti pakkuvale materjalile. Kommentaarid võivad ilmneda marginaalides, jalg- ja lõppmärkustena või sisu osana ning nad võivad olla nii lühikesed märkusena kui ka põhjaliku analüüsi või kriitikatekstina. Käesolevas artiklis käsitletakse kommentaaride erinevaid vorme ja nende kasutusviise akadeemilises, kultuurilises ja digitaalses kontekstis.

Kommentaaride tüübid hõlmavad akadeemilisi ja kirjanduslikke kommentaare (annotatsioonid, tõlgendused ja kriitilised esseed); meedia- ja ajakirjanduse analüüse; veebikommentaare ja arutelusid; ning programmeerimise valdkonna koodokommentaarid, mis selgitavad koodi eesmärki või toimimist.

Funktsioonid: kommentaarid aitavad selgitada ja kontekstualiseerida teoseid, viidata allikatele, parandada arusaamist ning soodustada dialoogi ja kriitilist mõtlemist.

Koostamisel tuleb järgida kvaliteedi- ja eetikanõudeid: akadeemilised kommentaarid tuginevad usaldusväärsetele allikatele ja viidetele; koodikommentaarid peavad olema selgelt ja lühidalt kirjeldavad; veebikommentaaridel kehtivad kogukonna reeglid ning vajadusel modereerimine.

Ajalooline taust: kommentaarid on arenenud marginaalsetest märkustest ja jalgmärkustest ning lõppmärkustest, hiljem kujunesid akadeemilised annotatsioonid ja kriitilised esseed. 17.–18. sajandil rõhutasid teadus- ja kirjandusteadus kommentaaride rolli. Digitaalne ajastu on viinud kommentaarid laialdasemalt veebimeedia osaks, kus kasutajad lisavad mõtteid, viiteid ja täpsustusi reaalajas.

Seetõttu on kommentaaride roll mitmekülgne: need lisavad teosele või koodile tähenduse, parandavad arusaamist ja soodustavad dialoogi, kuid need nõuavad selgeid allikviiteid, eetikat ning mõistlikku modereerimist digitaalses ruumis.